Kaart - Fiume Vaba Riik (Rijeka)

Fiume Vaba Riik oli vahemikus 1920 kuni 1924 eksisteerinud sõltumatu vaba riik. Selle vaid 28 ruutkilomeetri suurune territoorium koosnes Fiume linnast (tänases Horvaatias; alates Teise maailmasõja lõpust tuntud nimega Rijeka), sellest põhjas asunud maapiirkondadest ja sellest läände jäävast riiki Itaaliaga ühendanud koridorist.

Fiume saavutas esimest korda autonoomia aastal 1719, mil see kuulutati keiser Karl VI poolt välja antud määrusega Saksa-Rooma riigi vabasadamaks. Keisrinna Maria Theresia valitsusajal aastal 1776 viidi linn üle Ungari kuningriigi valdusse ja aastal 1779 sai linn kuningriigis staatuse Corpus separatum. Aastal 1848, mil linna okupeeris Horvaatia ban (asevalitseja) Josip Jelačić, kaotas linn mõneks ajaks oma autonoomia. Autonoomia taastati aastal 1868, mil linnast sai taas Ungari kuningriigi osa (ja taas kui corpus separatum). Aastani 1924 eksisteeris Fiume praktilistel eesmärkidel kui autonoomne riikluse elementidega üksus.

19. sajandil elasid linnas peamiselt itaallased; suurimad vähemusrahvused olid horvaadid ja ungarlased. Rahvuslik kuuluvus aga erines rahvaloendustes, kuna sellal määratleti "rahvust" peamiselt selle järgi, mis keelt inimene rääkis. Teiste riikide vahel asunud linna eristaatus tekitas suuremal osal rahvastikust oma kohaliku identiteedi.

Linnriigis kasutatud ametlikud keeled olid itaalia keel, ungari keel ja saksa keel. Kui suurem osa kaubanduslikust kirjavahetust peeti itaalia keeles, siis suurem osa perekondadest kõneles kohalikku murret: veneti keele ja mõnede horvaadi keele sõnade segu. Linnast väljas maapiirkondades kõneleti aga horvaadi keele erilist čakavi murret, kus leidus palju sõnu itaalia ja veneti keelest.